Eesti koolinoorte matemaatikaolümpiaadid Eesti koolinoorte informaatikaolümpiaadid Eesti koolinoorte füüsikaolümpiaadid Eesti koolinoorte keemiaolümpiaadid Astronoomiahuvilistele Eesti koolinoorte bioloogiaolümpiaadid Eesti koolinoorte geograafiaolümpiaadid Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kool

1998.-1999. õppeaasta

Lõppvooru küsimused põhikoolile


ZET001. [6 punkti]

Eno Raua Naksitrallide lugudes vangistati palju kasse väikesele saarele. Mõne aja pärast hukkus saarel palju puid. Selgitage, mis seal võis juhtuda.

BMF002. [5 punkti]

Kirjutage lünkadesse sobivad bioloogilised terminid.

Amülaas lagundab ___________ ja selle protsessi lõpp-produktina moodustub ___________.
Keha suurim seedenääre — ____________ — sünteesib rasvade seedimist soodustavat nõret — ________________.

GMV003. [5 punkti]

Kriipsutage järgnevas loetelus alla need omadused, mis on ühised viirustele ja bakteritele.

a) on vaadeldavad valgusmikroskoobis,
b) sisaldavad geene,
c) hingavad,
d) paljunevad,
e) põhjustavad inimesel suguhaigusi.

GMV004. [2 punkti]

Organismide kloonimine seisneb vanemorganismiga pärilikult samaste järglaste saamises. Hiljuti tekitas sensatsiooni tuumasiirdamise teel kloonitud lammas Dolly sünd. Taimi on kloonitud juba aastasadu ____________________ paljundamise teel.

ZET005. [5 punkti]

Inimese skeleti luud on: puusaluu, kodarluu, kaelalüli, õlavarreluu, roie, küünarluu, randmeluud, kämblaluud, reieluu, sõrmeluud. Tõmmake joon alla ülajäseme luudele.

GMV006. [7 punkti]

Otsustage, millised järgnevatest väidetest on valed:

a) inimese keharakkudes on 46 kromosoomi,
b) sugukromosoomid esinevad ainult sugurakkudes,
c) inimese kõigis seemnerakkudes on ühesugused kromosoomid,
d) inimese kõigis munarakkudes on ühesugused kromosoomid,
e) organismi genotüübi kujundavad arengukeskkonna tingimused.

ZET007. [6 punkti]

Mille poolest kukkurloomad erinevad teistest imetajatest? Nimeta vähemalt kolm tunnust.

ZET008. [3 punkti]

Malaaria on raske haigus. Haigust levitavad hallasääsed. Ka Eestis elab hallasääsk. Miks meil siiski malaariat ei ole karta?

ZET009. [2 punkti]

Taimede hulgas on vegetatiivne paljunemine üsna tavaline. Loomariigis on mittesuguline sigimine haruldasem. Nimetage üks Eestis elav selgrootu hulkrakne loom, kes paljuneb nii sugulisel kui mittesugulisel teel.

BEC010. [4 punkti]

Sammaltaim võib kasvada aastakümneid, kuid kunagi ei saavuta ta sellist pikkust nagu teised kõrgemad taimed. Miks?

ZET011. [7 punkti]

Ühendage nooltega vastsete ja valmikute pildid ning kirjutage juurde, kellega on tegemist.

 
 
 
 
 
 
 

ZET012. [7 punkti]

Otsustage, kas väide on õige või vale. Tõmmake valed väited maha.

· Ühes sipelgaperes võib olla mitu emasipelgat.
· Herilased söövad nii loomset kui taimset toitu.
· Herilaste pesad ehitatakse tagakeha näärmete tarduvast nõrest.
· Kimalased talvituvad maa all pesas, kusjuures pere liikmed moodustavad tiheda kobara, et oleks soojem.
· Mesilaspere töölisteks on suguvõimetud isasloomad.
· Herilastel talvitub ainult emane.

BEC013. [4 punkti]

Miks sobivad lehised linnahaljastuseks paremini kui teised okaspuud?

BEC014. [5 punkti]

Millised kodumaised puud ja põõsad õitsevad enne lehtimist? Nimetage vähemalt neli (4).

BEC015. [4 punkti]

Männimetsa all võivad kasvada kuused. Kuusemetsa all ei kasva aga männid kunagi. Miks?

BMF016. [4 punkti]

Valige kõige õigem vastusvariant. Joonige alla, milline loetletud ühenditest annab lõplikul lõhustumisel 1 g kohta kõige rohkem energiat?

a) vesi;
b) sahhariid;
c) lipiid;
d) valk;
e) nukleiinhape.

BMF017. [2 punkti]

Nimetage kaks põhjust, miks osa inimorganismis elutsevaid baktereid on vajalikud.

BMF018. [3 punkti]

Valige kõige õigem vastusvariant. Joonige alla, millise bioprotsessi tagajärjel eraldub keskkonda hapnik?

a) käärimisel;
b) kasvamisel;
c) fotosünteesil;
d) hingamisel;
e) kõdunemisel.

BMF019. [10 punkti]

Tõmmake loetelust maha sinna mittesobiv mõiste ja põhjendage oma otsust.

1. Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, higinäärmed, neerupealised.
2. Suuõõs, neel, söögitoru, magu, põrn, peensool.
3. Sarlakid, tuberkuloos, teetanus, malaaria, koolera, süüfilis.

GMV020. [9 punkti]

Pruunisilmsetel vanematel sündis sinisilmne poeg. See poeg abiellus sinisilmse neiuga. Kas sellest abielust võib sündida pruunisilmne laps? Põhjendage!


Palume saata kõik küsimused aadressil ttkool@ut.ee
Viimati muudetud: 19.04.1999. a.