LXXII

1. Ookean

1)

2)

2. Anorgaanilised ained ja vesi

1) NaCl – lahustub vees; F₂ – reageerib veega: 2F₂ + 2H₂O = O₂ + 4HF; LiH reageerib veega: LiH + H₂O = LiOH + H₂; SiO₂ – praktiliselt ei lahustu vees ega reageeri veega; Al(OH)₃ – praktiliselt ei lahustu vees ega reageeri veega; K₂S – lahustub vees, reageerides sellega: K₂S + H₂O = KOH + KHS; BaSO₄ – praktiliselt ei lahustu vees; CO₂ – lahustub vees, reageerides sellega: CO₂ + H₂O = H₂CO₃; K₂CO₃ – lahustub vees, teataval määral veega reageerides: K₂CO₃ + H₂O = KOH + KHCO₃; Cu – praktiliselt ei lahustu vees; PbS – praktiliselt ei lahustu veesega reageeri veega; H₃PO₄ – lahustub vees; Rb – reageerib veega energiliselt: 2Rb + 2H₂O = 2RbOH + H₂; CaC₂ – reageerib veega: CaC₂ + 2H₂O = C₂H₂ + Ca(OH)₂
2) NaCl – naatriumkloriid; F₂ – fluor; LiH – liitiumhüdriid; SiO₂ – ränidioksiid; Al(OH)₃ – alumiiniumhüdroksiid; K₂S – kaaliumsulfiid; BaSO₄ – baariumsulfaat; CO₂ – süsinikdioksiid; K₂CO₃ – kaaliumkarbonaat; Cu – vask; PbS – pliisulfiid; H₃PO₄ – ortofosforhape; Rb – rubiidium; CaC₂ – kaltsiumkarbiid.
3) a) Vesiniku põlemine: 2H₂ + O₂ = 2H₂O;
b) naatriumvesinikkarbonaadi lagunemine kuumutamisel: 2NaHCO₃ = Na₂CO₃ + H₂O + CO₂; c) neutraliseerimisreaktsioon: NaOH + HCl = NaCl + H₂O.

3. Organilised ained ja vesi

1) A – pentaan; B – 1-pentanool; C – 1,5-pentaandiool.
2) C-O ja O-H sidemeid
3) Vesiniksidemeks nimetatakse elektronegatiivse (elektrone „enda poole“ tõmbava) aatomiga kovalentse sideme moodustanud vesiniku aatomi ja negatiivse osalaenguga elemendi aatomi (nagu F, O või N) vahelist tõmbejõudu, mida võib käsitleda kui nõrka keemilist sidet. Antud molekulidest saavad vesiniksidemeid moodustada 1-pentanool ja 1,5-pentaandiool 4) 1,5-pentaandiool, 1-pentanool, pentaan. Reas väheneb vesiniksidemete moodustamine (pentaan ei suuda moodustada üldsegi vesiniksidemeid).

4. Vee elektrolüüs ja energia salvestamine

1) 2H₂O = 2H₂ + O₂
2) Puhta vee elektrijuhtivus on väga madal
3)

4) Vesinik on plahvatusohtlik. Vesiniku kasutamine energiakandjana gaasilises olekus on ebasobiv. Kõrge rõhu all kokku surutud vesinik ei püsi hästi konteineris, sest difundeerub konteinerist läbi ja muudab selle hapraks. Vesiniku vedelikuks muutmine kõrge rõhu ja madala temperatuuri topimel nõuab palju energiat. Vesiniku salvestamine või vabastamine keemilistest ühenditest nõuab tavaliselt ebamugavaid reaktsioonitingimusi (kõrge temperatuur või kõrge rõhk). Fossilsete kütustega võrreldes jääb erinevatel meetoditel salvestatud vesinikus sisalduv energia ruumalaühiku kohta väiksemaks.