„K’usi ‘oy ‘ox ta Leiden volje?“

(„Mis eile Leidenis toimus?“ tsotsili keeles)

8. – 12. augustil toimus Hollandis Leidenis 3. rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad. Osa võttis 50 õpilast 9 riigist. Kohal oli ka Eesti võistkond koosseisus Natalja Hartšenko (Tallinna Tõnismäe Reaalkooli lõpetanu), Ivar Merilo (Pärnu Ühisgümnaasiumi 11. klassi lõpetanu), Jaan Vajakas (Tallinna Reaalkooli lõpetanu) ja Simon Vigonski (Tallinna Reaalkooli 11. klassi lõpetanu), kaasas olid veel võistkonna juht Renate Pajusalu (TÜ üldkeeleteaduse dotsent) ja Ilona Tragel (TÜ Keelekeskuse juhataja). Kuidas meil siis seal läks?

Esmaspäev, 8. august

Esimene päev. Pärast kahe ja poole tunnist lendu maandus Estonian Air’i Boeing kohaliku aja järgi kell 9 Schipholi lennuväljal, kus meile vastu oli tulnud olümpiaadi peakorraldaja Michiel de Vaan. Ta toimetas meid õigele rongile Leidenisse ning juhatas majutuskohta Hooigrachti tänaval. Kõik said omale eraldi toad ja pisikese koti meenetega. Mina, Simon ja Jaan olime kõik kõrvuti tubades kolmandal korrusel, Natalja oli täpselt meie all (seega teisel korrusel) ning Renate ja Ilona samal korrusel, kuid natuke eemal. Toitu pakuti tavaliselt Leideni Ülikooli restoranis ning väga positiivne oli see, et võis võtta, mida soovid, ja nii palju kui kandikule mahub.
15.00 algas lingvistikaolümpiaadi avamine, kus selgitati nädala kava, olümpiaadi korraldust ning õpetati pisut hollandi keelt¹.
Õhtul leidsime aega Leidenit avastada. Tegu on väga kauni vanaaegse linnaga Amsterdamist edelas. Meelde jäid lõputud kanalid, tsitadell De Burcht keset linna mäe otsas, hiiglaslik kirik Hooglandsekerk ning muidugi tüüpilised jalgrattateed. Autosid oli selles linnas täiesti minimaalselt.

¹ Doei! – nägemist!
Dankuwel! – tänan!
Bedankt! – tänan!

Teisipäev, 9. august

Teine päev – individuaalvõistlus. Kell 9.30 kogunesid kõik osalejad Leideni Ülikooli auditooriumisse, et asuda 6-tunnisele mõttetööle. Kokku tuli lahendada 5 ülesannet, millest igaüks andis 20 punkti. Need olid tsotsili², lango³, mansi⁴, joruba⁵ ja leedu keele kohta ning kõige raskemaks osutus viies ülesanne, mille eest said punkte vähesed (sh mina ja Simon). Meie õpilaste tulemused olid järgmised: Ivar sai kokku 72 punkti, mis andis üldkokkuvõttes 10. koha (aukiri), Simon vastavalt 66 punkti ja 15. koha (aukiri), Natalja 58 punkti ja 20. koha ning Jaan sai 47 punkti ja 33. koha. Esikoha noppis bulgaarlane Ivan Dobrev 95 punktiga 100-st võimalikust. Eestlaste panust võib pidada väga heaks, sest keskmiste tulemuste arvestuses saavutasime kõikide meeskondade hulgas 4. koha. Lisaks sai Simon kolmanda ülesande parima lahenduse eest eripreemia.
Tegelikult saime tulemused teada alles lõputseremoonial, nii et esialgu küpsesime vaikselt ootusärevuses.
Teisipäeva õhtul korraldati kõigile osavõtjatele aafrika tantsu kursus ning õpetati trumme taguma. Nimelt tegeldakse Leideni ülikoolis muuhulgas ka Aafrika keelte ja kultuuridega, nii et õpetajad olid omast käest võtta.

² Tsotsili keel kuulub maaja keelkonda. Seda räägib üle 100 000 inimese Mehhikos.
³ Lango keel kuulub idasudaani keelkonna niiluse rühma. Seda räägib üle 900 000 inimese Ugandas.
⁴ Mansi keel kuulub soome-ugri keelkonna obi-ugri rühma. Seda räägib umbes 3000 inimest Lääne-Siberis.
⁵ Joruba keel kuulub nigeri-kongo keelkonna kva rühma. Seda räägib üle 20 miljoni inimese Nigeerias.

Kolmapäev, 10. august

Kolmas päev, mis algas minu jaoks sissemagamisega, kuid napilt jõudsin siiski hommikusöögile. Päevakavas oli ekskursioon Amsterdami. Kell 11 jõudsimegi Hollandi pealinna, kus esmalt paigutati meid paadile, mis tegi väikese ringi mööda kanaleid. Kahjuks hakkas aga samal ajal vihma kallama ning sellest sõidust ei jäänud soovitud muljet.
Lõunat pakuti seekord Amsterdami Ülikooli aatriumis, mis oli väga hea teenindusega ja hubane koht.
Seejärel jaotati võistkonnad kahte gruppi – ühed läksid Anne Franki majja ja teised Rijksmuseumisse ning hiljem vastupidi. Eesti tiim suundus esmalt esimesse.
Anne Frank oli üks paljudest Teise maailmasõja ajal tagakiusatud juutidest. Ta perekond suundus Hollandisse aastal 1933, mil Hitler tuli Saksamaal võimule. Kui natsid 1940.a. Hollandi okupeerisid, nägi Frankide perekond ainsa võimalusena varjumist Amsterdamis. Anne pidas samal ajal päevikut, mis tänaseks on tõlgitud rohkem kui 60 keelde. Mulle jätsid tema perekonna majamuuseum ja peidik igatahes väga sügava mulje, mida juudid tegelikult Teise maailmasõja ajal taluma pidid...
Rijksmuseum oli omamoodi huvitav, kuigi parajasti käis seal remont ja suurem osa ekspositsioonist oli ilmselt suletud. Tegu on nimelt kunstimuuseumiga, kus presenteeritud madalmaade kunstnike teosed.
Leidenisse jõudsime tagasi kell 18.00 ning õhtusööki serveeriti kohalikus india restoranis. Meelde jäi väga vürtsikas toit ning see, et leiba ei pakutud isegi tomatisupi juurde.

Neljapäev, 11. august

Neljas päev – meeskonnavõistlus. Taaskord olid kõik võistlejad kell 9.30 valmis asuma 4-tunnisele mõttetööle koos oma rahvuskaaslastega. Võistkondi oli kokku 13, kusjuures iga võistkond oli eraldi ruumis, kaaslaseks arvuti ning üks vaatleja. Eestlaste juures oli selleks poolakas Michał Sliwiński. Lahendada tuli üks ülesanne, kus me pidime kuulama 22 lauset figigi⁶ keeles, töötama välja ortograafia selle keele jaoks, tõlkima seejärel eestikeelseid lauseid väljatöötatud ortograafias ning selgitama oma lahendust. Tulemus oli meie jaoks üsna hea. Nimelt kuulutati välja seitse võistkonda, kelle lahendust hinnati väga heaks: Eesti, Läti, Moskva, St. Peterburg, Bulgaaria I, Holland I ja Holland II. Auhinda oleks väärinud neist kõik, kuid pärast pikka arutelu otsustati siiski anda see vaid neljale. Kolmanda koha preemia pälvis St. Peterburgi tiim, teise koha vääriliseks hinnati Bulgaaria I ja Moskva võistkonna lahendusi ning kolmanda rahvusvahelise lingvistika olümpiaadi meeskonnavõistluse võitis Hollandi I võistkond.
Õhtu oli kõigil vaba ning mina kasutasin seda selleks, et külastada oma sõpru Leideni lähedal Hoofddorpis. Ülejäänud olid Leidenis ja käisid näiteks kanalil seisvas paadis olevas kohvikus.

⁶ Figigi keel kuulub berberi keelte põhjarühma. Seda keelt räägivad ligikaudu 15 000 inimest Figigi oaasis Maroko idaosas.

Reede, 12. august

Viies päev. Harjumuspäraselt jalutasime hommikul kell 8 üle kanalite Leideni Ülikooli restorani sööma. Kell 10 algas Akadeemiahoones ülesannete arutelu, millele järgnesid kohvipaus, tulemuste teatamine ja auhindade kätteandmine. Lisaks võistlejatele said meened ka võistkondade esindajad, žürii, ülesannete koostajad ning olümpiaadi korraldajad. Renate tutvustas ka 4. (st järgmist) rahvusvahelist lingvistikaolümpiaadi, mis leiab aset Eestis Tartus, ning lausus Eesti meeskonna särkidele kirjutatud fraasi: „Welcome to Estonia!“
Seega oli 3. rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad lõppenud ja mitmedki võistkonnad asusid koduteele. Eesti tiim otsustas järelejäänud vaba aega kasutada Hollandi avastamiseks ning me külastasime Haagi, mis asub Leidenist 15 minutilise rongisõidu kaugusel. Võtsime ette ca 7 km jalutuskäigu mööda linna, vaadates peamisi vaatamisväärsusi – endist krahvilossi Binnenhofi, maaligaleriid Mauritshuisi, mini-Hollandit Madurodami ja kohalikke parke. Üllatas parkide metsasus ning ürgsus, Hollandi kohta täiesti ootamatu.
Kell 21.00 jõudsime väsinutena tagasi Leidenisse, kuid leidsime endas veel indu kaarte mängida.

Laupäev, 13. august

Kuues päev - kojulend. Kell 8.00 asusime Leidenist liikuma Schipholi lennujaama poole, et jõuda poole üheteistkümnest väljuvale Scandinavian Airlinesi lennule Kopenhaageni poole. Sinna jõudsime kohaliku aja järgi kell 12.00, istusime ümber ning Eesti aja järgi kell 17.35 olime Tallinnas, kus meid kostitas tänusõnade ja lilledega TÜ Teaduskool. Suured tänud kogu tiimi poolt.

Nagu juba mainitud toimub tuleval aastal 4. ILO Eestis. Ivaril ja Simonil on seal veel võimalus osaleda, Natalja jätkab õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ning Jaan TÜ matemaatika-informaatika teaduskonnas.

Kõik pildid

Ivar Merilo
Pärnu Ühisgümnaasiumi 11. klassi lõpetanu
10. koht 3. ILO-l